Kutse!

Tegin täna oma vanema poja sünnipäevapeo jaoks kutseid. Eks viimastel kuudel piirdubki minu käsitöö sellega, et teen laste või nende kooli/lasteaia tarvis igasugu asju. Mõtlesin siis, et hakkaks neid oma blogis eksponeerima kuna vaeva on ju nähtud ja mõnikord ikka väga palju.

Kuna eelmisel aastal jäi poja sünnipäevapidu ära, siis sai lubatud, et tänavu saab ta oma kümnendaks sünnipäevaks vinge peo. Tema muidugi üritab sellest lubadusest viimast võtta ning tahab, et pidu oleks klubistiilis. Selleks oleme juba eelnevalt igasugu huvitavaid mahlakokteile välja mõelnud ja õiget muusikat muretsenud. Vaja oli teha veel kutsed. Peale mõningast mõtlemist otsustasin teha need flaieri näol. Selleks muretsesin poest musta värvi kartongi, kuldset hobivärvi, kuldset markerit ja kuldselt sätendavat geeli ning lisaks läks vaja  veel kääre, joonlauda, pliiatsit ja pintslit.

Tegin siis kõigepealt sobiva fondiga šablooni, mille abil ma mustale A4 suurusele kartongile pintsli ja värvidega omajagu KUTSE peale "trükkisin". Edasi jäi teha veel lõikamis- ja kirjutamistöö.

Nüüd vaja veel sobivad mängud välja valida/mõelda ja pidu võibki alata:)

Poja tehtud

Tundub, et pojale on hetkel käevõrude meisterdamine meeltmööda. Ise ta räägib, et teeb neid igavusest, aga ma usun, et talle siiski meeldib helmeid üksteise järel traadi otsa lükkida ning pärast lõpptulemust imetleda. Tema tehtud käevõrud on igatahes imetlust väärt:) Alljärgnev sinistest helmestest võru on minu isiklik lemmik.

 

  

Kõik need võrud tegi ta ühe õhtuga. Lihtsalt juhtus nii, et pisemad lapsed jäid tol õhtul varem magama ning vanem poja tegi mulle ettepaneku koos käevõrusid meisterdada. Ma ei saanud ju sellisest toredast ettepanekust keelduda ning minulgi valmis üks"segane" käevõru.

19 käevõru 45 minutiga

Käisin eile oma poja klassis "tööõpetuse" tundi läbi viimas. Tunni ülesandeks oli teha helmestest ja eelpainutatud traadist käevõru.  Ega mul seal eriti juhendada ei tulnud, sest kõik said oma ülesandega väga hästi hakkama ja tunni lõpuks valmis 19 ilusat ja omanäolist käevõru.

Jõudsin osadest töödest ka fotod teha. Siin need on ...

Padjaklubi

Uus hooaeg algas sellise kergema, kuid vajaliku näputööga. Nimelt meie Lilleke läks lasteaeda ja talle oli vaja hommikuringipatja. Seadsin sammud siis meie linna pisikesse kangapoodi ja õnneks leidsin sealt ilusa roosa fliiskanga. Roosa on ilus värv küll, aga kuidagi oli vaja padjakate pisut omanäolisemaks teha. Arvasin, et sellised lihtsad erisuuruses heegeldatud mummud sobiksid padjale ideaalselt.

Aqua

Helesinine ruulib:) 

Kunagi ennemuiste, kui ma veel pärliussidest vaimustuses olin, tegin ma ühe ussijupikese eriti pisikestest seemnehelmestest (vist nr.11). Oi-oi-oi ja ai-ai-ai... see oli väga valus tegevus. Väikeste seemnehelmeste pärast pidin päris peenikese (lausa terava) heegelnõelaga seda ussikest tegema ja minu sõrme tuli heegeldamisest auk. Otsustasin töö pooleli jätta ja lasta sõrmel paraneda. Muidugi venis paus päris pikaks ja ussike ununes sootuks kuni ma ta sel kevadel jälle avastasin. Veidi mõtlemist ning idee oligi paigas. Otsustasin veel mõned jupikesed valmis heegeldada  ning siis koos helesiniste helmestega traadi otsa ajada.Tulemus on siin...

Talveunest üles

Küll sai nüüd pikalt magatud:)

Tegelikult magamisest oli asi kaugel. Sain omajagu asju korda saadetud. Üks neist on selline...

... tegu on siis kolmele lõuendile maalitud õitsva õunapuuoksaga. Tegin selle ülitühja köögi seina jaoks:)

Väga ketine

Nägin taolist keed ükskord ühes naisteajakirjas ja see sööbis mu mällu. Suurest igavusest otsustasin endale ka taolise kee teha ja veel käeketi kah. Paraku mul endal kõrvas auke pole, kuid komplektile saaks teha väga ägedad kõrvarõngad lisaks:)
Mul kulus selle meisterdamiseks üle 3 m ketti.