Munad

Meie pere munad on tänavu sellised:)

Kui tavaliselt oleme me mune värvinud sibulakoortega, siis sel aastal tahtsin proovida miskit uut. Õnneks oli sügavkülmas pisut mustikaid, mustsõstraid, astelpajumarju ja tilli. Lisaks ostsin poest veel punast kapsast ja kapist näppasin hibiskust.  Munad keetsin kolmes erinevas potis. Ühes keetsin sibulakoortega mune koos lisanditega, teises mustikatega/mustsõstardega mune koos lisanditega ning kolmandas potis keetsin mune punase kapsaga. Et kraam munade peal paremini püsiks, tõmbasin munadele sukad "pähe" ja sidusin niidiga kõvasti kinni. Ühe muna mässisin fooliumi sisse koos mustikatega, aga mingit erilist tulemust see küll ei andnud.

Punase kapsaga keetes jäid munad peale rõdul jahtumist (koos vedelikuga) taevakarva sinised. Poeg pani ühele sellisele munale veel enne keetmist sukaga sibulakoore tükid peale ja tulemus on super...

Till, hibiskus ja astelpajumarjad paraku ei jätnud endast mingisugust erilist märki maha, aga vaatamata sellele on munad kenakesed:)

Krepp-paberist lillekimp

Väike õpetus ka...
Vaja läheb krepp-paberit õite jaoks, värvilist paberit lehtede jaoks, joogikõrsi varte jaoks, kääre, liimi ja nt puuvillast lõnga sidumise jaoks.

Lõika krepp-paber ribadeks mõõtudega 10 x 80 cm. Lõigata tuleb nii, et pikem külg jookseks krepp-paberi joontega risti. Vajuta õrnalt ribad pikuti pooleks ja aseta riba nii, et murdejoon oleks üleval pool. 

Seejärel tee alumine serv liimiga kokku (umbes 2 cm kõrguselt). Võta joogikõrs ning tee kõrre ots samuti ca 2 cm kõrguselt liimiga kokku. Seejärel pane kõrs pabeririba otsa...

... ja hakka paberit ümber kõrre kerima nii, et ülevalt jääks paber võimalikult õhuliselt ja alt suru paber võimalikult kokku (justkui kroogiks alumist serva kõrre külge).

Lõpuks tulevad välja sellised õied...

Järgmiseks lõika rohelisest paberist välja vartega lehed ja voldi leheosa keskelt pooleks...

 Nüüd võib hakata lehti ja õisi kimpu seadma kasutades kinnituseks rohelist puuvillast lõnga või niiti.

Ja ongi valmis:)

Võrud

Suveks midagi mahedat:)
Helmestest käevõrud tegin metallist käevõrude (Selveri laadapäevade leid) kaaslasteks.

Kutse!

Tegin täna oma vanema poja sünnipäevapeo jaoks kutseid. Eks viimastel kuudel piirdubki minu käsitöö sellega, et teen laste või nende kooli/lasteaia tarvis igasugu asju. Mõtlesin siis, et hakkaks neid oma blogis eksponeerima kuna vaeva on ju nähtud ja mõnikord ikka väga palju.

Kuna eelmisel aastal jäi poja sünnipäevapidu ära, siis sai lubatud, et tänavu saab ta oma kümnendaks sünnipäevaks vinge peo. Tema muidugi üritab sellest lubadusest viimast võtta ning tahab, et pidu oleks klubistiilis. Selleks oleme juba eelnevalt igasugu huvitavaid mahlakokteile välja mõelnud ja õiget muusikat muretsenud. Vaja oli teha veel kutsed. Peale mõningast mõtlemist otsustasin teha need flaieri näol. Selleks muretsesin poest musta värvi kartongi, kuldset hobivärvi, kuldset markerit ja kuldselt sätendavat geeli ning lisaks läks vaja  veel kääre, joonlauda, pliiatsit ja pintslit.

Tegin siis kõigepealt sobiva fondiga šablooni, mille abil ma mustale A4 suurusele kartongile pintsli ja värvidega omajagu KUTSE peale "trükkisin". Edasi jäi teha veel lõikamis- ja kirjutamistöö.

Nüüd vaja veel sobivad mängud välja valida/mõelda ja pidu võibki alata:)

Poja tehtud

Tundub, et pojale on hetkel käevõrude meisterdamine meeltmööda. Ise ta räägib, et teeb neid igavusest, aga ma usun, et talle siiski meeldib helmeid üksteise järel traadi otsa lükkida ning pärast lõpptulemust imetleda. Tema tehtud käevõrud on igatahes imetlust väärt:) Alljärgnev sinistest helmestest võru on minu isiklik lemmik.

 

  

Kõik need võrud tegi ta ühe õhtuga. Lihtsalt juhtus nii, et pisemad lapsed jäid tol õhtul varem magama ning vanem poja tegi mulle ettepaneku koos käevõrusid meisterdada. Ma ei saanud ju sellisest toredast ettepanekust keelduda ning minulgi valmis üks"segane" käevõru.

19 käevõru 45 minutiga

Käisin eile oma poja klassis "tööõpetuse" tundi läbi viimas. Tunni ülesandeks oli teha helmestest ja eelpainutatud traadist käevõru.  Ega mul seal eriti juhendada ei tulnud, sest kõik said oma ülesandega väga hästi hakkama ja tunni lõpuks valmis 19 ilusat ja omanäolist käevõru.

Jõudsin osadest töödest ka fotod teha. Siin need on ...

Padjaklubi

Uus hooaeg algas sellise kergema, kuid vajaliku näputööga. Nimelt meie Lilleke läks lasteaeda ja talle oli vaja hommikuringipatja. Seadsin sammud siis meie linna pisikesse kangapoodi ja õnneks leidsin sealt ilusa roosa fliiskanga. Roosa on ilus värv küll, aga kuidagi oli vaja padjakate pisut omanäolisemaks teha. Arvasin, et sellised lihtsad erisuuruses heegeldatud mummud sobiksid padjale ideaalselt.